Thursday 26 April 2012

Öeldakse, et nimi ei riku meest...


Mees meheks aga seekord mõtisklen riikidest!  Tundub, et nime järjepidevuse hoidmine ja isegi selle nimel suurte ohverduste toomine on uskumatult oluline nii isikule ja ka riigile.  Eks riik koosnebki ju isikutest, gruppidest, klannidest või misiganes muudest kooslustest. Nii kuidas autoriteedid ees, nii kogu muu seltskond järgi ja võid oma kiiksuga minna aljaloos tagasi lõputult kaugele.  Paras mõistujutt siiani aga nüüd asja juurde.

Vaatame seda Euroopat, kus elame. Kuhu tõmmata riikide ja rahvuste piirid? Kas võtta aluseks lepped, mis tehti peale kommunismibloki lagunemist, peale viimast suurt sõda, peale esimest maailmasõda, peale Napoleoni vallutusi, peale reformatsiooni,  peale Rooma impeeriumi, peale Alexander Suure vallutusi, või minna veel kaugemale?

Igal rahval oma foobiad riigipiire sees või arusaamatused naabritega. Meie ei suuda leppida venelastega,  sakslasele ei meeldi taanlane ja vastupidi, belgilased ei saa aru kas nad on flaamid või valloonid, baskid panevad hispaanlasele pommi või näitavad keskmist näppu, welslane ei tunnista kuningannat, soomlane annab riigikeele õiguse rootslasele ning varsti ka venelasele ja eestlasele sest neil on lihtsalt selliene põhiseadus, kas prantslane on frank  või  gallialane,  ega see Saksamaagi väga ühtne ole, endine Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola või mis iganes muu rahvas või riik siin kitsal maajupil.

Kes mind teab siis siin võin julget kinnitada, et mulle meeldivad juudid, araablased, neegrid, venelased, vabamüürlased, geid, enamused, vähemused, kuningad, kultuuriinimesed, ärimehed, narrid ja peast soojad. Vabandan, et enamus mu lemmikutest jäi nimetamata. Mulle ei meeldi ainult türklased aga sellest olen varemgi kirjutanud ja hetkel pole see oluline nagu türklased in general.

Lähme lõpuks asja juurde. Olen enese peale väga kuri, et ei teinud piisavalt kodutööd oma praegusi vabatahtlikke valides.  No kes oleks selle peale tulnud, et noored inimesd on mõttetult poliitiliselt korrektsed ja elavad oma riikide komplekse teineteise peal välja minu silme all.  Ühe riigi nimevaidluse kajastamiseks loodud artikkel wikipedias on kordades mahukam ja sisukam kui kogu teave Eesti kohta kokku http://en.wikipedia.org/wiki/Macedonia_name_dispute  Uskumatu!?

EVS projekti mõtteks ongi Euroopa eri kultuuride lähendamine, tolerantsi kasvatamine. Väljakutse on põnev aga küllap suudan projekti lõppedes raporteerida, et vähemalt mõned Eurooplased on sallivamaks muutunud.