Nooruse Maja esimene välisvabatahtlik Florian lõpetas oma üheksakuise teenistuse Eestis eelmise aasta juunis. Kuna meie head suhted on püsinud siiani siis sai plaanitud kokkusaamine tema kodulinnas Lyonis. Kahe nädala sisuga täitmise võttis Flo enda peale ja meie Kaiega saime oma päevaplaanidest aimu vaid sama päeva hommikul. Puhkuse alguses lubasin endale, et ei vasta ühelegi võõrale kõnele, ei loe kirju, ei kola näoraamatus ega kuula uudiseid. Kohe pean ütlema, et paar korda murdsin oma lubadust kui bookisin viimaseks ööks toa hotellis ja printisin tagasilennu boardingpassid. Aga see ei lähe arvesse!
Peatuspaiku oli kolm, terrassiga katusekorter väga Lyoni kesklinna lähedal, maja supervaatega vanalinnale Clermon-Ferrandis ja unistuste suvemaja Chessanse nimelises külakeses umbes kilomeetri jagu üle merepinna mägedes.
Kartul, uba, tsukiini, tomat, kapsad, kõrvitsad ja lugematu hulk maitsetaimi tuleb oma aiamaalt, tigusid sai korjata lausa hoovi pealt kivide alt, rääkimata viinamarjadest ja muust magusast kraamist. Ainult liha, õlu ja vein tuleb linnast poest varuda. Elu nagu paradiisis! Ja inimesed...
Inimesed
Söök ja jook
...eriti jook tuli linnas kohati mõttetult kalli raha eest osta ja nagu eelöeldud sai söögi maal ilma rahata või väga soodsalt kätte. Olen suhteliselt valiv ja söön vähe aga iga päev tõi aina uusi toiduelamusi ja õnneks makarone või pastat meile kordagi ei pakutud. Prantslased kohe oskavad süüa teha ja sööki nautida. Selleks, et kõht korralikult tühi oleks tuleb ennelõunal paar tunnikest kulutada kas mäetippude vallutamisele, ujumisele või petanque mängule- siis pisike aperetiiv kangestatud õlle või mõne likööri kujul, kõrvale pähklid ja kirsstomatid ning kolmekäiguline ja kahetunnine lõunasöök võib alata.
Bikiini- tsukiinivormist, ubadest, pardifileest, grillitud sealihavarrastest ja kõigest muust heast ning paremast ei tasu suurt kära tõstagi, sest enda aiamaalt korjatud hautatud tigude vastu nad ei saa.
Näe! Ühel sarved püsti ja üritab Kaiet rünnata, et oma venda tema hammaste vahelt kätte saada. Aga mis hammaste taga see oma.
Ilm
Kultuur
Teatri, kus Flo enne vabatahtlikuks tulemist töötas, vabaõhuetendus oligi see mis meil vihma tõttu pooleli jäi. Tegu oli paraja akrobaatikaga ja libedus muutus ohtlikuks. Tänane eksperimentaalteater, mida Florian juhib tegeleb aga veelgi peadpööritavamate etenduste korraldamisega vanade kõrghoonete akendel ja seintel. Vanades kõrghoonetes elavad reeglina sotsiaalselt vähekindlustatud perekonnad, kes kaasatakse nii abiliste kui esinejatena. Sain aru, et tänaseks on trupp end tõestanud ja kerge on oma etendusi müüa. Ostja on omavalitsus, kes katab kõik, kaasaarvatud proovideks, büroo, prooviruumi ja tehnilisele personalile mõeldud kulud. Publik saab nautida etendusi tasuta.
Mägedes on oma kogukonnakeskne elukorraldus. Igal nädalavahetusel on mõnes ümberkaudses külas mingi teemapäev, külapäev, veini- või juustufestival, külvi- või lõikuspidu. Meie sattusime vanu põllumajandustehnikaid tutvustavale päevale, laval rahvatants, lettidel hulganisti talukaupa ja nende vahele ka mängud ning võistlused. Sai isegi traktori seljas istutud ja kahemehesaega palgi otsast ketast saetud. Ja kui head juustu sealt soodsalt kaasa sai ostetud!
Loodus