Friday, 30 April 2010

Mõned pildid kah


Tuleb välja, et Aafrikast elektrooniliste fotode saatmine polegi nii lihtne. Pildid läksid esimese hooga mööda ekvaatorit, ida suunas. Tiir maakerale peale ja põrgates vastu Aafrika läänekallast võttis fail alles suuna põhjapoole.

Aga lõpuks on nad siin ja saan teiega jagada.

Sellel pildil siis Uudo junior.



Uudo vennad ja ema

Süüa on ju ka vaja

Uudo isa, kultuuriminister Desire isiklikult







Wednesday, 28 April 2010

Värsked uudised mustalt mandrilt


Värsked uudised mustalt mandrilt


Sattusin 2009 suvel, ühe projekti raames koos tütrega Ugandasse. Uganda on kena riik Aafrika suurima järve, Victoria kaldal. Tänu meid vastuvõtva organisatsiooni esindajatele õnnestus meil näha kohalikku elu mitte turistina vaid sõbrana. Sõbrasuhted Buganda kuningriigi kultuuriministriga on senini säilinud. Meie kirjavahetus on pidev ja olen kursis nii nende riigis toimuva kui tema suure pere käekäiguga.


Eelmisel aastal juhtusin lugema Eestis lastele pandavate nimede statistikat. Ära toodi kõige populaarsemad, imelikumad ja ka nimed mida sellel sajandil enam lastele pandud ei ole. Minu suureks kurvastuseks ja rõõmuks oli ka mulle sündides pandud nimi nende dinosauruste hulgas. Vähemalt ei aja mind keegi mõne nimekaimuga sassi.


Nüüd siis uudise juurde. Kultuuriministri perre sündis eelmisel nädalal järjekordne poisslaps ja pojale otsustati panna nimeks Uudo!? Nii, et ei sure mu nimi veel niipea välja!
Kel huvi, siis artikkel sellest reisist asub siin http://www.24tundi.ee/?id=165456&redir=

Tuesday, 27 April 2010

kolmapäeval uus näitus

Kolmapäeval kell 17.00 on Floriane Rigaud fotonäituse "An Estonian pregnancy, 9 months of discovery" avamine.
Mul on tõsiselt hea meel, et see näitus teoks on saanud. Kahju, et näitusele mahub vaid 28 pilti nendest tuhandetest, mis ta siin teinud on.
Nüüd räägib Floriane ise kes ta on ja miks tema näitus siin ülesse pandud saab.
Lugege ja tulge vaatama. Näitus jääb avatuks kuni 6. juunini.

Minu nimi on Floriane Rigaud ja ma olen prantslanna. Olen üles kasvanud kaunist loodusest ümbritsetud Clermont Ferrand´i linnas Kesk-Prantsusmaal.
Keskkooli ajal töötasin suviti ja koolivaheaegadel lastelaagrites, kus tekkis huvi inimpsühholoogia vastu ning kus teginka oma esimese videoprojekti.
Peale lõpueksamite sooritamist sain aru, et reaalained ei ole minu kõige tugevam külg ning otsustasin inglise keele ja näitekunsti eriala kasuks.
Kuna minu kodulinnas keeb vilgas kultuurielu, olen osa võtnud erinevatest kultuurisündmustest nii vabatahtliku abilise, õpetaja kui ka lihtsalt pealtvaatajana. Taipasin kiiresti, et töö kultuurikeskkonnas on minu jaoks ainuõige valik, mida naudin väga. Igapäevane kohtumine erinevate inimestega oli väga põnev ja andis tõuke õppida süvendatult kultuurikorraldust. Õppisin suhtekorraldust ja administreerimist kultuurimajades, teatrites, kontserdimajades ning festivalide korraldust.
Peale kooli lõpetamist soovisin end proovile panna kuskil välisriigis, minu jaoks täiesti võõral ja tundmatul maal, olles üksi ning kaugel eemal kõigest ja kõigist. Kuulnud sõpradelt noorte vabatahtlike vahetuse programmist ning otsustanud, et see vorm on minu jaoks, kes ma polnud varem üksi pidanud hakkama saama, piisavalt turvaline, otsustasin kandideerida. Ma sain suhteliselt kiiresti positiivse vastuse oma avaldusele Eestist. Ma ei teadnud sellest maast eelnevalt kuigi palju, uurisin internetist pilte,
hankisin natuke informatisooni ja ... siin ma nüüd olen!
Esmalt olin ma muidugi üsna hirmul, kuidas saan hakkama ilma oma pere, sõprade, tuttavate ja lemmikrotita...
Ma saabusin Riia lennujaama 15. septembril ja sealt edasi Pärnusse jõudsin hilja öösel. Sellest hetkest alates on mul aega 9 kuud, et avastada võimalikult palju eri kohti ja aspekte selle maa kohta. Alustasin üsna kohe Pärnu, Tartu, Tallinna ja Saaremaaga. Te ei oska ette kujutada, kui hämmastunud ma olin avastades mitte ainult huvitavaid maastikke ja linnu, vaid ka inimesi. Esmalt nii mõnedki eestlased väitsid mulle, et nad on kinnised ja tuimad. Nalja teete või! Ma ei ole Prantsusmaal kunagi kogenud nii palju vastutulelikkust, avatud uksi ja avatud meeli, peale mida tundsin end siin üsna koduselt ning ei mõelnud enam nii väga oma kodumaa peale. Ka mõned sõbrad ja pere, kes mind siin külastanud, on olnud sama meelt – ausad lihtsad suhted, mis on tugevad ja erilised.
Minu reiside ja jalutuskäikude jooksul olen näinud väga palju erinevaid asju nii väikesel maal. Olen selle aja jooksul teinud ei tea mitutuhat pilti ja neid uhkusega jaganud oma kodustele ja sõpradele. Enne Eestisse tulekut lugesin, et loodus on siin imekaunis. See oli minu jaoks ka üks suurimaid siiatuleku motivaatoreid. Olen kogenud palju imelist: uskumatult kiiresti muutuv ilm, hingematvalt kaunis talv oma lumerohkuse ja külmakraadidega. Ma ei olnud oma elu jooksul midagi sarnast varem kogenud. Tundsin end ku ellujääja või seikleja oma suusapükste, saabaste, talvemütsi ja suure salliga. See kõik on olnud minu jaoks niivõrd eriline ja olgugi, et teile võib see tunduda ju tavapärasena, ei pruugi minu jaoks sellist kogemust elus rohkem tulla. Kevadel näen ma linde taevas, merel, katustel ja korstendel. Näen rohtu jälle tärkamas ja kogu loodust talveunest ärkamas. Värvid on tagasi ja päike paistab pikemalt, ees ootavad lühikesed ööd. Ka seda kogemust tahan ma nautida enne koju naasmist ning alles siis saan öelda, et olen kõike näinud.
Kahjuks pean teile ütlema, et minust nii lihtsalt lahti ei saa. Plaanin siia kindlasti veelkord tagasi tulla... ei ole võimalik nii kergelt unustada kõike seda, mida olen kogenud.

Wednesday, 21 April 2010

Pärnmaa rahvamajad said filmilindile


No kes see tänapäeval filmilindile enam asju salvestab aga pealkirjaks sobis ju küll.


23.-24. aprillil toimub Tallinnas Rahvamajade mess. Pärnumaa messitoimkond tuli aasta alul ideele, üles filmida tegevusi rahvamajades ja neist Pärnumaa kultuuritempleid tutvustav film kokku monteerida, mida oleks hea messiboksis näidata ja miks mitte sõpradele kinkida.


Austav ülesanne, see idee teostada, langes mulle ja mina omakorda delegeerisin selle Nooruse Majas resideeruvale Prantsuse vabatahtlikule Florianile. Päris igasse, kolmekümne seitsmesse, rahvamajja ta küll ei jõudnud, sest et initsiatiiv filmilindile sattuda pidi tulema sealtpoolt. Oli kuidas oli, kuid enamik aktiivsemaid suutis midagi ikka näidata või siis vähemalt varemtehtud materjali meile saata.


Film tuli tund ja 10 minutit pikk, ning sai täna õhtul Tallinna tirazeerimisele ning sildistamisele saadetud. Reede hommikul saame lõpp-produkti kätte ja loodetavasti jahtub see, värskelt ahjust tulnud, soe sai maha enne, kui sõpradele jagama hakata.


Päris huvitav on, kuidas üks noor prantslanna näeb meie kultuuri ja kuidas ta oskab oma nägemust meile edastada. Kõrvalt vaadates näen kuivõrd innustunud ta oli oma ülesandest, kui särasilmselt ta jälle mõnelt filmisessioonilt tagasi tuli ja kuidas ta naudib Eesti rahvakultuuri. Oskaks me vaid ise ka seda nii hinnata!


Reedest alates saab Salme Kultuurikeskuses näha mida Eestimaa Rahvamajades tehakse. Soovitan kõigil, kel vähegi mahti, sealt läbi astuda ja küsige Pärnumaa boksist DVD-d, mis kannab uhket pealkirja "Oi seda uhket olemist". Kaie Segeri juhitav rahvatantsurühm, Nooruse Vöö, esindab Pärnumaad galakontserdil.

Tuesday, 20 April 2010

Pärnumaa Miniteatrite päev

Nooruse Majas tegutsev huvikool Shart korraldas täna juba kümnendat korda Pärnumaa miniteatrite päeva. Osales rekordarv teatritruppe nii linnast kui maakonnast. Õpitut oli teistele tulnud näitama üle 170 noore, kes jagunesid kolme vanuseklassi ja 18 trupi vahel.

Zürii, kuhu kuulusid Eha Kard ja Inga Tamm, töö oli keeruline kuid auhinnad jagunesid nii, et osalejatel pretensioone polnud. Seega oldi valikuga rahul ja küllap tahapoole jäänud näiteseltskonnad said preemiaks lavakogemuse ja õppetunni parimailt.

Auhindu jagus kõigile. Suur tänu toetajatele: Teater Endla, Swedpank, kommivabrik Kalev ja ETC Kodu, kes raskel ajal ei pidanud paljuks noori näitlejaid toetada.

Esikoha gümnaasiumiastmes võitis ja rändava teatrimaski aastaks enda juurde hoiule sai Huvikool Shart etendusega "Lahkamispalat", lavastaja Laura Arum.

Keskastme parimad oli Vene Gümnaasiumi noored lavastusega "Second händ", juhendaja Jelena Kuvšinova. Teatrimask oli nende valduses juba täna Nooruse Majja tulles, uus aastaarv peale ja tagasi kooli auhinnavitriini.

Nooremas vanuseastmes võitis Uulu Põhikooli näiteseltskond, Merike Lillelehe juhendamisel, etendusega "Punane kukk".

Eripreemiaid oli seekord lausa kaks. Esimene läks Rääma Põhikooli 4. b klassile etenduse eest "Udumäe kuningas", lavastaja Silva Heinla. Teine Ühisgümnaasiumi trupile etenduse eest "Lopi ja Lapi", lavastajateks Anu Krinal ja Merike Rohtma.

Rollipreemiad pälvisid:
Emma Mand- Huvikool Shart
Aleksander Rebane ja Margareeta Rebane- Pärnu Ühisgümnaasium
Samuel Pitko- Rääma Põhikool
Liisbeth Liidemaa- Pärnu Ühisgümnaasium
Merili Tammiste ja Karoliina Turkova- Vanalinna Põhikool
Elisabeth Kuzovnik- Vene Gümnaasium
Karl Enrik Kriis ja Karl Karlson- Uulu Põhikool
Liina Bergman Ülejõe Gümnaasium
Helena Olesk, Kristjan Krimm, Kristiina Harrik ja Maris Põldsaar- Huvikool Shart.

Saturday, 17 April 2010

Pärnu linna kultuuri arengukavast

Tunni aja pärast alustame arengukava esimese aruteluga Nooruse Majas.
eks vaatame mis sellest välja kooruma hakkab. Kogu protsessi juhib Heli Kallasmaa.

Mõned tunnid hiljem

Esimene tõsine arutelupäev on möödas. Pea kahekümnel eri kultuurivaldkondade esindajal jätkus mõtteid, ideid ja unistusi ning vaatamata kaunile laupäevale jäi enamik kohale kuni planeeritud päevakava lõpuni. Seega kultuuri arengusuunad ja tulevik meie kodulinnas on meile väga oluline.

Arengukava koostamine saab olema pikk protsess ja nagu keegi kohalolijaist ütles, et ainüksi protsessist võidavad kõik osalised, rääkimata eeldatavast lõpptulemusest.

http://et.parnu.wikia.com/wiki/P%C3%A4rnu_kultuuri_arengukava_t%C3%B6%C3%B6r%C3%BChm_17.4.2010
siit leiab protokolli ja seal saab ka oma mõtteid lisada.

Filmikonkursi võitja sõidab Aafrikasse

Juba teist aastat korraldab Nooruse Maja noortele autoritele suunatud lühifilmikonkurssi. Selle aasta teemaks oli "ÜRO Aastatuhande arengueesmärgid", auhinnaks osalemine noortelaagris Keenias ja rahastajaks "Youth in action" programm.

Vaatamata sellele, et laekus vaid kaks võistlustööd, on korraldaja tulemustega väga rahu. Võrreldes eelmise aastaga oli areng märgatav, mis omakorda annab lootuse, et järgmise aasta konkursil on nii kvaliteeti kui ka suurem valikuvõimalus.

Võitjaks osutus kunstiline kollektiiv Pedro, Benito ja Hr. Lenz filmiga "Don´t get an aids!" Tartust. Kollektiivi esindaja sõidab koos Nooruse Maja töötajatega juulikuus Keeniasse. Reisi alguses kogunevad konkursil osalenud viie Euroopa riigi organisatsioonide esindajad ja võitjad Itaaliasse, kust lennatakse ühiselt nädalaks ajaks Keeniasse.

India ookeani äärses Malindi linnas toimuvas noortelaagris saavad osalised vahetada kogemusi ja tugevdada kultuuridevahelisi sidemeid. Loomulikult saab tutvuda kohalike vaatamisväärsustega, käia safaril, astuda üle ekvaatori ja lihtsalt päevitada.