Saturday 19 May 2012

Kreeka halvaa


Kuula raadiot, telekat või jälgi netiuudiseid… ikka Kreeka. Kas Kreeka jääb eurotsooni, kas mitmeteistkümnes palk ikka välja makstakse, kas Hollande suudab Merkeliga kokkuleppele jõuda, millal Kreekas uued valimised tulevad ja kas see toob EL jaoks parema lahenduse? Kas see lahendus on parim Kreeklase jaoks? Millise Kreeklase jaoks? Kas riigiametniku, kaluri, restoraniomaniku või EL raha taotleva MTÜ jaoks?
Küsimusi mitmeid ja vastuseid teab vaid Delfi oraakel. Mitte Eestis levinud delfi nimelise portaali sopasein ega Matrixist tuntud ulmeline ettekuulutaja  vaid ajalooline ja tõeline oraakel.
 Seda juttu kirjutades vaatan oma hotelli aknast kenasti valgustatud Akropolist ja homme öösel plaanin muuseumiöö raames jälle külastada Akropolise muuseumi ja võib-olla mõnda ajaloolist paika veel. See ei loe, et olen neid varemgi külastanud, tasuta saab ja kindlasti on mõni paik kahe silma vahele jäänud.
Olen Kreekat ja Ateenat  umbes kümmekond aastat nautinud kuid minu jaoks on käesolev aasta täielt Kreeka aasta. Olen siin (Ateenas) selle aasta jooksul  juba teist korda ja novembris tulen avastama Olümpose mäe saladusi.  Kuid Kreeka ei ole vaid pealinn, tema uus metroo ja olümpiarajatised, sadade kilomeetrite pikkused liivarannad,  ajalugu igal sammul ja igal ruutmeetril vaid INIMESED!
Mulle meeldivad kreeklased!  Mulle meeldib nende ellusuhtumine, nende avatus, sõbralikkus, vastutulelikkus, soojus, siirus. Ma ei tunne ühtegi riigiametnikku!? Küll aga tunnen eraettevõtluses ja mittetulundussektoris toimijaid. Kuradi streikijad ja kuradi valitsus!!! Turistid on eemale peletatud? Linn on tühi! Raha ei laeku! Mida kuradit nad seal streigivad? Tehku tööd ja mölisegu vähem! See on sõnum mida saan oma sõpradelt
Täna meenutasime mõneaasta tagust lugu kui paadunud halvaa fännina võtsin selle teema jutuks umbes 15se grupiga pikalt õhtusöögilt naastes, tunnike peale südaööd ja grupijuht ütles, et tema ema on parim halvaa tegija maailmas. Selge see, et buss muutis kurssi ja nii maandusimegi grupiga tema ema juures!  Ema kogus end kiiresti, keetis pajatäie kohvi, pereisa valas veini, kontrollisime tomatitaimede arengut ja sain ka halvaa valmistamise retsepti.
Kurat, see on ju kaerakile!
Kreeka restoranis halvaad tellides saategi kaerakile!? Uskumatu!?  Aga tegelikult tahaks ma ette kujutada ülalkirjeldatud situatsiooni Eestis?! No ei ole ju võimalik. Kujutan ette seda vingus nägu ja sajatusi takka järgi. Tegelikult ei räägi ma hetkel mitte oma emast vaid eestlastest in general. Minu ema on minu veidrustega isegi harjunud ja elaks selle dessandi üle aga reeglina ei ole see eestlaslik.
Enne Eestist äratulekut kuulasin uudistest, et miljardeid on pangaautomaatidest välja võetud, riigis on paanika,  tänavatel rahutused. Kus? Mitte siin. Linn elab oma elu, rahaautomaadi taga saba ei ole, inimesed on mõnusad nagu ikka, naudivad seda mis neil on. OK! Restoranid pole nii täis nagu ma varem olen näinud, hinnad on väga lihtsalt allakaubeldavad, tükati tundub isegi et liiga madalale. Kohe tunda on kui tänulik ollakse iga su kulutatud euro eest.
Mina kulutasingi oma eurod halvaale. Mitte kaerakilele vaid sarnasele ollusele mida meie oleme harjunud tarbima. Ostan ühe väiketootja toodangut mida turustatakse vaid ühes kohas. Olen selles kommipoes juba teretuttav ja mulle kehtib oma hinnakiri. See toode on niiii hea, et ma ei jaga seda isegi väga lähedaste sõpradega. Kõik kulub endale ära ja ma ei avalda siin igaks juhuks numbrit, mitu kilo ma seda tavaliselt kaasa toon.
Kel aega ja vahendeid, tulge ja toetage kreeklasi!
19. mai Ateena, Acropolis Select hotell.

No comments:

Post a Comment