Külas on tore käia.

Kui oma lapsed suured ja lapselapsi veel pole siis on vahest lahe jälgida teiste pisikesi olendeid, nende käitumist ja maailmatundmise esimesi katsetusi. Teine asi, mida igapäev ei näe on TV reklaamid kuna viimasel ajal vaatan vaid riigitelevisiooni või muu  maailma reklaamivabu telekanaleid. Reiejämedusi angerjaid, mis purki pandud saab ka külas olles, sest ise ma angerjaid püüda ei viitsi ja poest ostes pole nad kuigi maitsvad.

Seega tuleb külla minna sinna kus on väikesed lapsed, kus peremees viitsib ise angerjat püüda ja kus teler unustatakse mingiks ajaks kanal kolme peale.

Eile olidki kõik need kolm komponenti üheskoos ja mulle väga meeldis seda siblimist väikese õlle kõrval pealt vaadata. Tõeline idüll! Aga üks huvitav ja hirmutav tähelepanek. Nii kui telerist tuli suvaline pesupulbri reklaam, unustasid lapsed oma mängu ja nende pilk naelutus teleekraanile? Peale reklaami lõppu läks mäng omasoodu edasi, kummaline, väga kummaline, uskumatult kummaline. Mis seal reklaamis siis sellist on, mis aastase lapse pilgu sinna naelutab?

Arutasime seda seltskonnas ja tõesti tundub, et meiega manipuleeritakse ning suunatakse meie tarbimisotsuseid. Hea, et moodne telekas võimaldab sinna torgata mälupulga, kus peal perevideod ja pildimaterjal. Nii lahe, ei ühtegi reklaami vaid ainult lahedad meenutused. 

Külas on tore käia!